LIFO tähistab ingliskeelset väljendit last in, first out (viimasena sisse, esimesena välja). See tähendab, et kõige hiljem soetatud laovaru kasutatakse esimesena – kas raamatupidamises, kus uusimad kulud kantakse müügi vastu, või füüsiliselt laos, kus kõige hiljem lattu paigutatud kaubad võetakse esimesena välja.
Terminil on kaks tähendust ja neid tasub algusest peale eristada. Enamik LIFO-t käsitlevast materjalist puudutab raamatupidamist, kus see meetod mõjutab aruandluses kajastatavat kasumit ja makse. Väiksem, kuid reaalne kasutusvaldkond on ladustamine, kus LIFO kirjeldab kaupade füüsilist liikumist teatud riiulisüsteemides. Neid seob vaid põhimõte; ettevõte võib oma laovaru raamatupidamises hinnata LIFO meetodil, kuid riiulitel pöörata kaupu FIFO meetodil (vanimad esimesena), mida ka sageli tehakse.
LIFO kui varude hindamise meetod
Hinnamuutuste korral sõltub müügi vastu kantav kulu sellest, millise ostuga te selle seote. LIFO seob selle uusimaga.
Ühikud ise ei ole selle juures olulised. Füüsiliselt ei muutu midagi. LIFO on kuluarvestuse kokkulepe – eeldus selle kohta, millist kulukihti kasutada –, mida rakendatakse raamatupidamises sõltumata sellest, millised karbid tegelikult laost väljusid.
Hinnatõusu perioodil toob uusimate ja seega kallimate kulude kandmine müügi vastu kaasa ahelreaktsiooni:
- Kõrgem müüdud kaupade kulu, kuna kasutate kallimaid hindu.
- Sellest tulenevalt madalam aruandluses kajastatud brutokasum.
- Madalam maksustatav tulu ja seega väiksem tulumaksukohustus.
- Lõpplaovaru väärtustamine vanade hindadega – vanimad ja odavaimad kihid jäävad bilanssi, mõnikord aastateks.
Kolmas punkt on LIFO peamine äriline argument ja neljas punkt on selle peamine vastuväide. Saate maksude edasilükkamise vastutasuks bilansi eest, mis lakkab järk-järgult kajastamast teie varude tegelikku väärtust.
Langeval turul pöördub igaüks neist vastupidiseks, mida tasub meeles pidada, kui LIFO-t kirjeldatakse kui olemuslikult makse vähendavat meetodit. See vähendab makse hindade tõusu korral, mis on tavapärane olukord.
Näide kulude tõusu korral
Ostate sama toodet kolm korda, kui hinnad tõusevad:
| Ost | Ühikud | Ühiku hind | Kokku |
|---|---|---|---|
| Jaanuar | 100 | $8.00 | $800 |
| Aprill | 100 | $10.00 | $1,000 |
| September | 100 | $13.00 | $1,300 |
See teeb kokku 300 ühikut hinnaga $3,100. Müüte 220 ühikut hinnaga $20 tükk, seega tulu on $4,400.
LIFO puhul võtke esimesena uusimad kulud:
- 100 ühikut septembri hinnaga: 100 × $13.00 = $1,300
- 100 ühikut aprilli hinnaga: 100 × $10.00 = $1,000
- 20 ühikut jaanuari hinnaga: 20 × $8.00 = $160
Müüdud kaupade kulu = $2,460. Brutokasum = $4,400 − $2,460 = $1,940.
Lõpplaovaru on 80 ühikut, mis jäid järele jaanuari ostust: 80 × $8.00 = $640.
FIFO puhul võtke esimesena vanimad: $800 + $1,000 + (20 × $13.00) = $2,060. Brutokasum = $2,340, lõpplaovaru = 80 × $13.00 = $1,040.
Võrdlus. Müüdud on sama kogus, riiulil on sama laovaru, kuid LIFO kajastab $400 vähem kasumit. 25% maksumäära juures on see $100 vähem makse sel aastal – reaalne raha, mis on edasi lükatud, mitte kokku hoitud. Kuluks on bilanss, kus laovaru on väärtustatud $640-ga, kuigi selle asendamine maksaks $1,040; see on 38% alahindamine, mis suureneb iga aastaga, mil hinnad tõusevad.
See tehing – sularaha praegu vastutasuks üha ebarealistlikuma laovaru väärtuse eest – ongi kogu LIFO-ga seotud otsuse sisu.
LIFO reserv ja likvideerimisrisk
Sellest alahinnatud bilansist tuleneb kaks kontseptsiooni, mida iga LIFO-t kasutaja peab teadma.
LIFO reserv on erinevus LIFO meetodil väärtustatud laovaru ja FIFO meetodil väärtustatud laovaru vahel. Ülaltoodud näites on $1,040 − $640 = $400 reservi. USA börsiettevõtted, kes kasutavad LIFO-t, on kohustatud seda avalikustama, et lugejad saaksid raamatupidamisaruandeid võrreldavale alusele viia. Ilma selle avalikustamiseta on LIFO-t kasutava ettevõtte võrdlemine FIFO-t kasutavaga mõttetu. Reserv tähistab ka kumulatiivset maksude edasilükkamist: see on ligikaudu kasum, mida te pole veel deklareerinud.
LIFO likvideerimine juhtub siis, kui müüte rohkem, kui ostate, ja hakkate kasutama neid vanu, odavaid kulukihte. Kuna need kihid on mõnel juhul aastakümneid vanad, toob nende kandmine jooksvate müügitehingute vastu kaasa ebatavaliselt madala müüdud kaupade kulu ja kunstlikult kõrge kasumi – ning maksukohustuse kasumilt, mida ettevõte pole majanduslikult kunagi teeninud.
See tabab tavaliselt kõige halvemal hetkel. Selle vallandab ettevõte, kes vähendab laovarusid majanduslanguse ajal, tarneraskused, mis takistavad täiendamist, või tahtlik laovarude vähendamine sularaha vabastamiseks. Kahekümne hea aasta jooksul edasilükatud maksud võivad saabuda ühe halva aasta jooksul.
See on reaalne, mitte teoreetiline risk ja see on põhjus, miks LIFO sobib stabiilse või kasvava laovaruga ettevõtetele ning sobib halvasti kõikuvate varudega ettevõtetele.
LIFO kui laos ladustamise meetod
Teine tähendus on füüsiline ja selles kontekstis kuulub termin pigem lattu kui raamatupidamisse.
LIFO ladustamissüsteem on selline, kus kaupu laaditakse ja võetakse välja samalt küljelt, seega viimasena lattu pandud kaubaalus on esimene, mis välja võetakse. Levinud konfiguratsioonid:
Sissesõiduriiulid (Drive-in racking). Kaubaalused ladustatakse sügavatesse ridadesse ja tõstuk sõidab riiulivahesse, et neid paigutada või kätte saada. Juurdepääs on ainult ühest otsast, seega viimati paigutatud alus on ees ja tuleb esimesena eemaldada. Väga kõrge ladustamistihedus ja väga madal selektiivsus.
Lükandriiulid (Push-back racking). Kaubaalused asuvad kaldus siinidel või kärudel. Uue aluse laadimine lükkab eelmise kaugemale; ühe eemaldamine laseb järgmisel ettepoole veereda. Nii laadimine kui ka komplekteerimine toimuvad eest, mis teeb sellest disaini poolest LIFO-süsteemi.
Plokk- või virnladustamine. Kaubaalused on virnastatud otse põrandale plokkidena, ligipääsetavad ainult väljastpoolt. Sama põhimõte ilma teraskonstruktsioonideta.
Millal on LIFO-ladustamine õige valik? Suured kogused vähese arvu toodete puhul – klassikaline näide on mõned SKU-d, millest igaühel on palju kaubaaluseid. Rikkumiskindlad kaubad või kaubad, mille säilivusaeg on piisavalt pikk, et pööramise järjekord ei ole oluline. Operatsioonid, kus põrandapind on kallis ja tihedus on väärtuslikum kui vahetu juurdepääs igale konkreetsele alusele. Külmladudes kasutatakse seda sageli, sest jahutatud ja külmutatud ruumi kuupmeetri hind on nii kõrge, et tihedus kaalub üles kõik muud kaalutlused.
Millal on see vale valik? Kõik riknevad või kuupäevatundlikud kaubad, kus riiuli tagaosas kuude viisi seisev laovaru on potentsiaalne mahakandmine. Laiad tootevalikud, kus iga toote kohta on vähe aluseid, mis tähendaks sügava riiulirea pühendamist vaid kahele alusele. Samuti kõik, mis nõuab partii jälgitavust rangelt järjestikuses järjekorras.
Alternatiiviks on FIFO-ladustamissüsteem – selektiivriiulid, kus igale kaubaalusele on vahetu juurdepääs, või läbivooluriiulid, mida laetakse ühest otsast ja komplekteeritakse teisest. Enamik ladusid kasutab vaikimisi selektiivriiuleid ja lisab LIFO-süsteemi ainult konkreetsete suuremahuliste toodete jaoks, mis seda õigustavad.
Üks hoiatus, mida tasub mainida. LIFO-riiulite paigaldamine ei kohusta teid raamatupidamises LIFO-kuluarvestust kasutama ja LIFO-kuluarvestuse valimine ei nõua LIFO-riiuleid. Need on sõltumatud otsused, mida teevad erinevad inimesed, ja nende segiajamine on levinud segaduse allikas ettevõtetes, kes teevad mõlemat.
Kas LIFO on seaduslik?
Vastus sõltub täielikult sellest, kus te aruandeid esitate, ja see on selle meetodi puhul kõige olulisem asjaolu.
USA GAAP-i kohaselt on LIFO lubatud. Ameerika ettevõtted võivad seda finantsaruandluses kasutada ja paljud teevad seda – eriti nafta- ja gaasitööstuses, kemikaalide, metallide, autoosade ja toidukaupade hulgimüügis, kus varud on suured ja hinnad on järjepidevalt tõusnud.
IFRS-i kohaselt on LIFO keelatud. IAS 2 ei luba seda kasutada. Kuna IFRS kehtib Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Austraalias, Kanadas, suures osas Aasiast ja kokku enam kui sajas jurisdiktsioonis, ei ole LIFO suurema osa maailma ettevõtete jaoks kättesaadav.
Keelu põhjus on eespool kirjeldatud bilansiprobleem. Standardite kehtestajad jõudsid järeldusele, et varude kajastamine aastakümnete taguste hindadega ei kajasta õiglaselt nende väärtust ning et see meetod võimaldab kasumit mõjutada ostude ajastamise kaudu.
Üks täiendav USA-spetsiifiline reegel on oluline. LIFO vastavusnõue tähendab, et ettevõte, kes kasutab LIFO-t oma USA maksudeklaratsioonis, peab seda kasutama ka oma finantsaruannetes. Te ei saa kasutada maksusoodustust, teatades samal ajal investoritele kõrgemast FIFO-kasumist – see on teadlik piirang, mis muudab valiku pigem tõeliseks kompromissiks kui vabaks valikuks.
Praktiliselt: kui esitate aruandeid IFRS-i järgi, ei ole LIFO valik, mida saate teha. Kui esitate aruandeid USA GAAP-i järgi, on see reaalne valik, millega kaasnevad reaalsed kulud, ning see on otsus, mida tuleks arutada raamatupidajaga, mitte artikli põhjal.
LIFO eelised ja puudused
Eelised.
- Madalam maksukoormus hindade tõusu korral. See on peamine põhjus, miks keegi selle valib, ja suure varude mahu korral inflatsiooniperioodil on maksude edasilükkamine märkimisväärne.
- Parem rahavoog, mis tuleneb otseselt madalamast maksukoormusest.
- Müüdud kaupade kulu peegeldab jooksvat kulu. Kasumiaruanne näitab midagi sellist, mis on lähedane müüdud kauba asenduskulule, mis on vaieldamatult tõepärasem mõõdupuu tegelikult kättesaadava marginaali kohta.
- See vähendab inflatsioonist tingitud paberil kasumit. FIFO puhul sisaldab tõusval turul deklareeritud kasum vahet vanade ostuhindade ja tänase asenduskulu vahel – raha, mida ei saa kulutada. LIFO eemaldab selle.
Puudused.
- See on IFRS-i kohaselt keelatud, mis välistab selle enamikus maailma riikides.
- Bilanss muutub ebarealistlikuks. Aastaid tagasi kehtinud hindadega kajastatud varud alahindavad ettevõtte vara, mõnikord dramaatiliselt.
- LIFO likvideerimise risk. Varude vähendamine toob kaasa maksu kasumilt, mida te majanduslikult ei teeninud, tavaliselt kõige ebasobivamal ajal.
- Seda on keeruline hallata. Kulukihte tuleb lõputult jälgida ja säilitada ning LIFO reservi tuleb arvutada ja avalikustada.
- Võrreldavus kannatab. Teie marginaale ei saa võrrelda FIFO-t kasutava konkurendi omadega ilma neid ümber arvestamata.
- Madalam deklareeritud kasum võib olla oluline laenuandjate, investorite, lepinguliste kohustuste või müügiprotsessi jaoks, kus maksusääst ei ole ainus kaalutlus.
- See ei vasta peaaegu kunagi füüsilisele liikumisele. Vähesed ettevõtted müüvad tegelikult kõige uuemaid tooteid esimesena, seega ei ole kuluarvestusel mingit seost riiulil toimunuga.
LIFO vs FIFO lühidalt
FIFO arvestab esimesena vanimaid kulusid; LIFO arvestab uusimaid. Tõusval turul toodab FIFO madalamad müüdud kaupade kulud, kõrgema kasumi, kõrgema maksu ja asenduskulu lähedase varude väärtuse. LIFO toodab igas punktis vastupidise tulemuse.
Kumbki ei mõjuta seda, millised füüsilised ühikud laost lahkuvad, ja kumbki ei ole olemuslikult täpsem – need on konventsioonid, mida rakendatakse järjepidevalt.
Otsustavad praktilised erinevused on see, et FIFO on lubatud kõikjal ja seda on lihtsam hallata, samas kui LIFO on lubatud ainult USA GAAP-i kohaselt ning sellega kaasneb likvideerimisrisk ja vastavusnõue. Täieliku võrdluse ja näidete saamiseks mõlema meetodi kohta vaadake FIFO vs LIFO.
Kust leida lisateavet
- FIFO vs LIFO – täielik võrdlus.
- Mis on FIFO – meetod, millega LIFO-t võrreldakse.
- Varude hindamise meetodid – sealhulgas kaalutud keskmine ja konkreetse identifitseerimise meetod.
- Selektiivne kaubaaluste riiul – FIFO-sõbralik alternatiiv ladustamiseks.
- Mis on FEFO – aegumiskuupäeva järgi roteerimine, kus kuupäevad on olulisemad kui järjekord.
- Mis on seismajäänud kaup – mida LIFO ladustamine tekitab, kui rakendate seda valede kaupade puhul.
Ühelauseline kokkuvõte
LIFO tähendab “viimasena sisse, esimesena välja” (last in, first out) – uusimate kulude arvestamine müügi vastu raamatupidamises või kõige hiljem lattu paigutatud kaubaaluste esimesena väljastamine laos. Raamatupidamisversioon lükkab hindade tõusu korral makse edasi, kuid selle hinnaks on üha ebarealistlikum bilanss, ja see on väljaspool Ameerika Ühendriike keelatud. Ladustamisversioon ostab tihedust rotatsiooni arvelt ja sobib ainult mitte-riknevatele kaupadele, mida hoitakse sügavustes.
Korduma kippuvad küsimused
Mida LIFO tähendab? “Viimasena sisse, esimesena välja” (last in, first out). Raamatupidamises tähendab see, et uusimad kulud arvestatakse müügi vastu esimesena. Ladustamisel tähendab see, et kõige hiljem lattu paigutatud kaubad väljastatakse esimesena, kuna laadimine ja komplekteerimine toimuvad samalt küljelt.
Kuidas LIFO töötab? Hindamismeetodina arvestatakse iga müük kõige hilisema ostukihi kuludega, liikudes tagasi vanemate kihtide poole, kui uuemad on ammendatud. Ladustamismeetodina laaditakse ja tühjendatakse riiulisüsteeme, nagu sissesõidu- või lükandriiulid, ühelt küljelt, nii et viimasena sisse pandud kaubaalus on füüsiliselt esimene, mis on kättesaadav.
Kas LIFO on IFRS-i kohaselt lubatud? Ei. IAS 2 keelab selle, mis välistab LIFO kasutamise Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Austraalias, Kanadas ja enamikus Aasia riikides. See on endiselt lubatud USA GAAP-i kohaselt, kus seda kasutatakse laialdaselt tööstusharudes, kus on suured varud ja pidevalt tõusvad kulud.
Mis vahe on LIFO-l ja FIFO-l? FIFO arvestab vanimaid kulusid müügi vastu, mis toob hindade tõusu korral kaasa kõrgema deklareeritud kasumi, kõrgema maksu ja asenduskulu lähedase varude väärtuse. LIFO arvestab uusimaid kulusid, mis toob kaasa madalama kasumi, madalama maksu ja vanade hindadega kajastatud varud. Kumbki ei muuda seda, millised füüsilised ühikud müüakse.
Mis on LIFO reserv? Erinevus LIFO järgi hinnatud varude ja FIFO järgi hinnatud varude vahel. USA ettevõtted, kes kasutavad LIFO-t, peavad selle avalikustama, et nende raamatupidamist saaks võrrelda FIFO-t kasutavate ettevõtete omaga. See esindab ka edasilükatud maksude kumulatiivset summat.
Mis on LIFO likvideerimine? See juhtub siis, kui ettevõte müüb rohkem kui ostab ja hakkab kasutama vanu, odavaid kulukihte. Aastakümnete vanuste kulude arvestamine praeguse müügi vastu tekitab kunstlikult kõrge kasumi ja maksukohustuse tulult, mida ettevõte tegelikult majanduslikult ei teeninud – ja see juhtub tavaliselt siis, kui varusid vähendatakse, mis on harva hea aasta.
Kas LIFO kuluarvestus nõuab LIFO ladustamist? Ei. Need on sõltumatud otsused. Ettevõte saab oma varusid LIFO järgi hinnata, roteerides samal ajal kaupa riiulil vanimast alates, ja enamik teebki nii, sest füüsiline rotatsioon sõltub säilivusajast, mitte raamatupidamispõhimõtetest.
Millal peaks ladu kasutama LIFO ladustamist? Kui hoiate paljusid kaubaaluseid vähese arvu mitte-riknevate toodetega ja põrandapind on kallis. Sissesõidu-, lükand- ja plokk-ladustamine tagavad suure tiheduse, kuid kaotavad otsese juurdepääsu igale kaubaalusele. Vältige seda riknevate kaupade, kuupäevaliste toodete ja laia tootevaliku puhul, kus on vaid üks või kaks alust toote kohta.
